Loading...

Kes ma olen?

Olen sündinud 9. novembril 1971 aastal Viljandis. Õpingud tõid mind Tallinnasse ja abielu Keilasse, kus ka praegu elan.

Töötan tänasel päeval nii Tallinnas Kaisa Marrani Pilatese Stuudios, kui Keila Teraapiakeskuses ja õpin palju kõike, mis puudutab inimese füüsilist ja vaimset tervist, et mitte „mugavustsooni“ jääda.

Mul on õnn emaks olla kahele pojale, Valterile 26 a ja Henryle 17 a. Septembris 2016 sain ka uhkeks vanaemaks Emiliale, väikesele pojatütrele.

Minu kirg on tantsimine ja ma naudin õppimist, teatrit ja ajaveetmist pere ja sõpradega.

Mul on suur rõõm teha juba aastaid sellist tööd, mis motiveerib mind pidevalt edasi arenema ja annab positiivset tagasisidet ja energiat.

Kuidas sai minust treener

Treeneriks sain väga ootamatult. Olin 14 aastne, kui meie tantsutreener Viljandist ,sündisin ja kasvasin Viljandis, ära kolis ja grupp, kellega olime aastaid koos tantsinud, jäi laokile. Siis käisin Noortemajas, kus trenne tegime, rääkimas, et kas saame ise jätkata ja võtsingi sujuvalt juhtimise üle. Siis läksin EOK esimesele aeroobikatreenerite koolitusele Tallinnasse ja sain vist kõige noorema osalisena aeroobikatreeneri tunnistuse. Sellel ajal tegime iga päev trenni ja nautisime seda tõesti täiel rinnal. Tegime ise trenniks riided, esinemiskostüümid ja kõik tantsud. Sealt edasi oligi loomulik jätk, et läksin peale kaheksandat klassi Viljandi Kultuurikooli tantsujuhtimist õppima. See oli ainus koht, kus sai sellel ajal Eestis nii noorena tantsu õppida. Seal sain juba klassikalist tantsu ja kehakooli rohkem ja huvi liikumise vastu ainult suurenes ning peale kooli lõpetamist läksin Tallinna PEDA-sse tantsu õppima. Sellel ajal oli seal aga suurem rõhk rahvatantsul ja tundub, et olin sellel ajal natuke ees oma soovidega, kuna mind paelus jazz ja modern aga seda sai vaadata ainult videotelt, sest siin veel õpetajaid ei olnud sellel ajal. Seega kadus motivatsioon ja kool jäi pooleli. Hakkasin laste ja noorte tantsugruppe juhendama ja jõudsin aeroobikani, mis sellel ajal väga jõudsalt Eestis arenema hakkas. Fitnessmaailm rühmatreeningute ja jõusaaliga võttiski mind endasse päris pikaks ajaks. Käisin läbi palju erinevaid koolitusi ja töötasin väga palju. Umbes 12 aastat tagasi sattusin aga ühele Pilatese koolitusele ja sealt hakkas arenema arusaam, et see on see ala, mis mind paelub, millega saab sügavuti minna ja läbi mille saan oma treenitavatele kasulik olla.

Miks ma pühendusin Pilatesele?

Mäletan, et Soomes personaaltreenerite koolitusel olles mõtlesin, et see on tore küll mis te siin õpetate aga kuidas hakata inimese keha rohkem nägema ja mõistma, et ma ei õpetaks lihtsalt harjutusi vaid suudaksin näha iga inimese eripära ja vajadusi. Kus seda õppida? Justkui vastuseks sellele küsimusele sattusin koolitusele mida tegi füsioterapeudi haridusega Pilatese õpetaja, soomlane, Jarmo Ahonen. Seal mõistsin, et õppides Pilatest saan vastuse oma küsimusele. Sain aru, et õppida on väga palju ja see võtab aastaid. Praeguseks olen 12 aastat õppinud Pilatest, KellyMc Kinnon ´i CorpusPilates (Belgia) koolitussüsteemis ja täiendõppena erinevatel rahvusvahelistel täiendkoolitustel. Samaaegselt olen koostööd teinud erinevate Eesti treenerite, õpetajate ja füsioterapeutidega ja õppinud nendelt.

Mis on Pilates minu jaoks?

Minule isiklikult on Pilates rohkem kui treening, see on muutnud mu keha ja elukvaliteeti aga minu kui õpetaja jaoks on see vahend inimese õpetamiseks. Treenimine füüsiliselt on keha kasutamine ja kui inimesed ei tea kuidas seda teha ja mida üldse nende lihased suudavad või ei suuda, siis nad lõhuvad ennast treeningutel kergesti ära. Seda kõike saab tark treener ükskõik millist treeningstiili kasutades õpetada. Lihtsalt mina olen leidnud enda jaoks Pilatese treeningsüsteemi. See on väga funktsionaalne igapäevaste liigutuste toetamiseks ja tõhus kehatunnetuse õppimiseks. Mind tantsuinimesena muidugi paeluvad ka Pilatese harjutuste ilusad liigutused ja graatsia millega kogenud treenijad neid harjutusi teevad.

Nagu iga treeninguga siis võib ka Pilatesega endale kahju teha, kui ei oska õigeid tehnikaid või kui treenida liiga suurel koormusel. Aga see ongi õpetaja ülesanne leida oma treenitavale just see harjutusvara ja koormus, mida tema keha vajab antud hetkel.